Pärast II Maailmasõja lõppu oli Põhja-Vietnami olukord äärmiselt raske: riisikasvatus oli madalseisus, rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele ning tihedale koostööle Moskvaga. Nõkogude Liit osutas tõhusat majanduslikku abi, ning Põhja-Vietnami areng kulges stalinliku sotsialismimudeli raames.
1950-ndate aastate keskpaiku kuulutati vabariik välja ka Lõuna-Vietnamis. Seal toimusid Rahvuskogu valimised ning võeti vastu põhiseadus, kuju lülitati sisse sätted, mis nägid ette karistusi kommunistlike ideede levitamise eest. Repressioonid režiimi vastaste suhtes ei andnud soovitud tulemust. Pigem olid tagajärjed oodatule vastupidised.
1950-ndate aastate keskpaiku kuulutati vabariik välja ka Lõuna-Vietnamis. Seal toimusid Rahvuskogu valimised ning võeti vastu põhiseadus, kuju lülitati sisse sätted, mis nägid ette karistusi kommunistlike ideede levitamise eest. Repressioonid režiimi vastaste suhtes ei andnud soovitud tulemust. Pigem olid tagajärjed oodatule vastupidised.
1959. aastal alustas opositsioon organiseeritud relvavõitlust riigivõimu vastu. 1960. aasta detsembris loodud Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutas oma eesmärgiks valituse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid hakati lääneriikides nimetama vietkong' ideks. Vastukaaluks kommunistide ideedele otsustas Saigoni juhtkond teha panuse rahvuslusele. Põhja-Lõuna vahelist sõda mõisteti kui sõda kommunismi ja natsionalismi vahel. Kui Põhja-Vietnami (pealinn Hanoi) režiimi käekäik sõltus paljuski Nõukogude Liidu abist, siis Saigoni valitsust toetas USA.
Vaatamata USA abile sai Lõuna-Vietnami armee korduvalt lüüa ning alates 1963. aastast läks kommunistlik Vabastusarmee suurele pealetungile. Paljud Lõuna-Vietnami elanikud toetasid kommuniste, kes lubasid laialdasi demokraatlikke ümberkorraldusi. 1963. aastal oli juba umbes pool riigi territooriumist kommunistide kontrolli all. Sellistes tingimustes muutus Saigoni võim äärmiselt ebastabiilseks (1963-1965 toimus seal 13 riigipööret).
Samal ajal alustasid USA õhujõud Põhja-Vietnami pommitamist. Vietnami põhjaosa pinnale langes mijoneid tonne pomme, rohkem kui ameeriklased olid kogu Teise maailmasõja jooksul sakslaste ja jaapanlaste peale heitnud. Kasutusele võeti ka keemiarelv.
Samal ajal alustasid USA õhujõud Põhja-Vietnami pommitamist. Vietnami põhjaosa pinnale langes mijoneid tonne pomme, rohkem kui ameeriklased olid kogu Teise maailmasõja jooksul sakslaste ja jaapanlaste peale heitnud. Kasutusele võeti ka keemiarelv.